Aprill on NUTIKUU

Tallinna Haridusamet kuulutas 1. aprillist 2017 välja nutikuu, mis kaasab suuremat osa Tallinna haridusasutustest.

Tallinna nutikuu eesmärgiks on uute ja huvitavate ideede ning lahenduste tutvustamine nii õpetajatele, õppijatele kui ka lapsevanematele, et nutivahendite abil muuta õppimine põnevamaks ja elulähedamaks. Õpitakse ka seda, kuidas Internetis targalt ja ohutult käituda.

Nutikuu tippsündmuseks on ülelinnaline robootikapäev, mis korraldatakse 25. aprillil Tallinna Südalinna Koolis. Oma oskusi ja roboteid panevad seal proovile nii lasteaialapsed kui ka kooliõpilased enam kui 50 haridusasutusest. Lisaks on avatud mess, kus Eesti suuremad robootikaseadmete vahendajad tutvustavad uuemaid roboteid.

Tallinna Kunstigümnaasiumi NUTIKUU kava

  • 1.-2. klass üks nutitund iga päeva läbi aprillikuu – haridusrobotid, tahvelarvutid
  • 5.-12. klass Nutiorienteerumine, 3.-7. aprill avalikus linnaruumis
  • 9.-11. klass küberkaitseloeng  (Elvis Paat), 7. aprill ruumis 303
  • lapsevanematele veebikonstaabli loeng (vene keeles), 18. aprill koostöös Ehte Humanitaargümnaasiumiga
  • 1.-7. klass õpioskuste võistlus, 20.-21. aprill
  • 3. klassi õpilaste osalemine Robootikapäeval, 25. aprill Südalinna Koolis
  • õpetajatele nutitöötuba, 26. aprill – äpid, tahvelarvutid
  • ülekooliline nutivaba päev, et mõista nutivaba elu

Õpetajate ajajuhtimise ning disainmõtlemise koolitus Tartus 21.-22. märts 2017

Kevadvaheajal, kui õpilased said puhkust õppetööst, asusid õpetajad ühiselt tegelema täienduskoolitusega. Tänasel kiirel ja nõudlikul ajal on õpetajatöös vaja üha enam omandada uusi ning kaasaegseid meetodeid, mis aitavad paremini õpetada või õpetajal oma tööga tõhusamalt toime tulla.

21.-22. märtsil toimus Kunstigümnaasiumi õpetajate täiendkoolitus Tartus. Õpiüritus toimus Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel, sellest võttis osa 43 õpetajat ning kandis nime „Ajajuhtimine ja disainmõtlemine kui kaasaegsete õpioskuste nurgakivid“.

Koolitusele eelnes ühine arutelu ning sõnastati peamised eesmärgid: õpetajad ja koolitöötajad lähtuvad oma töös kooli põhiväärtustest avatus, loovus ja koostöö ning õpetaja on tööle tulles rõõmsameelne ja arvestab õpilaste eripäradega. Eesmärkidest lähtuvalt oli valitud ka kahepäevase õpiürituse koolitused.

Esimesel päeval sai iga õpetaja osaleda kahes õpitoas. Mihkel Kangur viis läbi õpitoa pealkirjaga „Testmoodi ennast kehtestav käitumine“, mis aitas teadvustada, millist sõnumit kannavad meie tehtavad liigutused. Millest räägib suhtlemisel kehakeel ja kuidas aktiivses igapäevases suhtlemises saab õpetaja oma sõnumi edastada võimalikult täpselt ning ennastsäästvalt. Väga vabastavalt mõjus erinevate kehahoiakute ja sõnumite praktiline läbi harjutamine. Mirja Meriste õpitoas „Kuidas haarata ja hoida tähelepanu“ said õpetajad katsetada uusi mängulisi õpetamismeetodeid. Peamiselt tehti läbi erinevaid praktilisi tähelepanu haaramise mänge, mis aitavad õppetundi huvitavamaks muuta ning õpilaste õpimotivatsiooni tõsta.

Teisel päeval oli fookuses aja- ning enesejuhtimise oskused. Kristjan Otsmann viis läbi koolituse „Arukas ajajuhtimine“, mis keskendus peamiselt erinevatel meetoditel, mis aitavad õpetajatel igapäevases kiires koolielus paremini toime tulla. Fookuses olid erinevad enese- ja ajajuhtimise võimalused, samuti digitaalsete mõttekaartide koostamine erinevate projektide väljatöötamiseks ning käivitamiseks.

Lisaks oli koolituspäevade eesmärk kinnistada disainmõtlemist ning kogeda ise kaasaegseid disainilahendusi. Selleks külastasid õpetajad Jääaja Keskust Äksis, Tartu Kõrgemat Kunstikooli ning majutusid disainihostelis Hektor Design Hostels.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tartus veedeti kaks sisukat ja tihedat koolituspäeva, mis toetasid õpetajate uute mänguliste oskuste omandamist ning avardasid arusaamist kaasaegsest disainist, disainmõtlemisest ja ajajuhtimisest.

Pildid ja tekst Kristo Matson

 

Õpiürituse läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmetest “Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ ja „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“

TAT kood: 2014-2020.1.02.001002.02.15-0002

Minikonverents teemal “Kas haridusliku erivajadusega õpilasele on ka emakeel võõrkeel?”

Tallinna Kunstigümnaasium korraldab minikonverentsi teemal “Kas haridusliku erivajadusega õpilasele on ka emakeel võõrkeel?”

Peaesinejateks on Mari-Liis Sults, Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor, erialalt eripedagoog-nõustaja ning keemik. Tema räägib mõttemaailma muutusest, mida on vaja selleks, et hakata õpetama z-põlvkonna lapsi.Teiseks peaesinejaks on Kärt Käesel, kes on Tallinna HEV-koordinaatorite ainesektsiooni juht ning töötab igapäevaselt Pelgulinna Gümnaasiumis psühholoogina. Tema räägib sellest, kus ja kuidas võiksid õppida muu kodukeelega lapsed. Kolmandaks peaesinejaks on pikaaegse kogemusega eesti keele ja inglise keele õpetaja Anu Carlsson. Hetkel töötab ta Tallinna Kunstigümnaasiumis, kuid on varasemalt olnud õppejõud Tallinna Ülikoolis ning osa oma pedagoogilisest elust veetnud ka Soome hariduse ruumis. Tema räägib haridusliku erivajadustega õpilase õpetamisest keele õpetaja seisukohast.

Peale seda jätkub töö sektsioonides ehk pakume välja erinevad töötoad – sisserändajate, väikeklasside, keelekümblusklasside, tavaklassides ja lasteaia lastele keelte õpetamise kogemustest. Oma kogemusi jagavad erinevad Tallinna koolide ja lasteaedade õpetajad, kes on kokku puutunud erilisemate keele õpetamise olukordadega. Mõned esinejad tulevad ka väljaspool pealinna.

Üritus toimub 25.04.2017 Tallinna Kunstigümnaasiumis
Päev kestab 9:30 – 15:00 sh kohvipausid ja lõuna.
Osalema ootame 100 kolleegi.
Osavõtutasu on 20 eurot ja täpsema kava saadame juba registreerunutele.

Registreeri selle lingi kaudu

Kohtumiseni Tallinna Kunstigümnaasiumis!

Kooli külastas menukas noortekirjanik Allan Keian

Reedel, 10. märtsil käis Tallinna Kunstigümnaasiumil külas menukas noortekirjanik Allan Keian, kes pidas gümnaasiumiklassidele loengu noortekirjandusest Eestis ja maailmas ning rääkis oma loomingust. Muuhulgas rääkis Keian kirjutamise protsessist, oma eeskujudest, raamatute ülesehitusest ning triloogiate populaarsusest kaasaegses maailmas. Pärast loengut toimus arutelu, kus õpilased said kirjanikult küsimusi küsida. Elava vestluse käigus arutati noorte ootustest kirjanduses ja filmidest ning noorte kultuurist üldiselt.

“Tema karisma ja nõuanded inspireerivad mindki raamatuid kirjutama,” kommenteeris TKG abiturient Erik Mänd.

Miikael Raun, 12. klass