Kool suletud,

vastuvõttu ei toimu

alates 8.07 kuni 14.08

Kantselei avatud

E - R 10.00 - 15.00

Tel 661 6891

Õppekorraldus

Õppekorraldus Tallinna Kunstigümnaasiumis

  • Tallinna Kunstigümnaasiumis ei helise tunni alguse ja lõpu märguandeks kell. Loe täpsemalt siit!
  • Kunstigümnaasiumi päevakava erineb teiste koolide omast. Tunnid algavad 8:15 ja 1. klasside hommikuring 8:30. Päeva keskel on 40. minutiline õuevahetund. Loe täpsemalt siit!
  • Õppetöö toimub trimestritena. Alates 2017/2018 õppeaastast on viis koolivaheaega. Loe täpsemalt siit!
  • 2016/2017 õppeaastal ja hiljem oma õpinguid 1. klassis alustanud õpilasi hinnatakse sõnaliselt kuni 3. klassi lõpuni. Numbrilisi hindeid hakkavad õpilased saama 4. klassis. Loe täpsemalt siit!
  • Alustavad inglise/eesti osalise keelekümblusega ja kahesuunaline keelekümbluse klass eesti, inglise ja vene kodukeelega õpilastele. Loe täpsemalt siit!
  • 2.-6. klasside õpilastel on lugemisprojekt „Loen 20 minutit iga päev!“. Loe täpsemalt siit!
  • Puudumiste ja hilinemise põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis. Loe täpsemalt siit!

 

Tallinna Kunstigümnaasiumis ei helise tunni alguseks ja lõpuks koolikell.

Koolikella helina kaotamise mõte ei ole uudne ning seda rakendatakse mitmetes koolides üle Eesti juba kümneid aastaid. Muudatuse peamiseks põhjuseks on soov, et õpilased võtaksid ise vastutuse õppimise eest. Kui varem kutsus koolikella helin lapsed tundi, siis õpilased hakkasid tundi liikuma alles pärast koolikella helinat ning neid sundis tundi minema ja õppima hakkama väline mõjutusvahend. Koolikella puudumisel vastutab õpilane ise õigeks ajaks tundi jõudmise eest. Seeläbi motiveerib ta ennast ise õppima, sest ta on ise võtnud vastu otsuse tundi minekuks ja sellega ka kohustuse seal tunnis õppida. Sama lugu on tunni lõpetamisega. Teemad ei jää poolikuks ja õpilased ei lahku klassist tunnikella helinaga, vaid siis kui õpetaja lõpetab tunni. Lisaväärtuseks koolikella kaotamisel on analoogkella tundma õppimine nooremates klassides. Suured kellad on igas koridoris üleval koos uue ajakavaga.

Kunstigümnaasiumi päevakava kellaajad on muutunud.

2015/2016 õppeaastal korraldasime lapsevanemate, õpetajate ja õpilaste hulgas küsitluse kooli alguse, õuevahetundide ja trimestritele ülemineku kohta. Küsitluse tulemusi tutvustasime hoolekogus ja töökoosolekutel. Sooviti õuevahetundi ning seda, et kool algaks hiljem. Alates sellest õppeaastast algab kool 15 minutit hiljem (8:15) ja 1. klassides 30 minutit hiljem (8:30)  võrreldes eelmise õppeaastaga. Päeva keskel on 40-minutiline õuevahetund, kus 1.-3. klassid peavad õues olema iga päev ja teised võivad olla õues vastavalt oma söögivahetunni kellaaegadele. Kooli territooriumilt õuevahetunnis ei tohi lahkuda.

Õuevahetunnis on viis õpetajat, kes peavad korda. Kool on hankinud ka erinevaid mänguasju õuevahetunniks. Kui mõni lapsevanem soovib annetada kooli õuevahetunniks õuemänguasju, siis oleksime selle üle väga rõõmsad. Hetkel on puudu jalgpalle.

Läksime üle veeranditelt trimestritele.


Õpetajate töökoormuse vähendamise nimel läksime üle trimestritel põhinevale hindamisele. Õpilane saab kolm korda aastas kokkuvõtliku hinde – 25.11; 12.03 ja 07.06. Soovisime, et kokkuvõtlike hinnete saamine ei langeks enam samale ajale, kui algavad koolivaheajad, sest veerandi viimased tunnid kippusid olema „tühjad“, kuna hinded olid juba väljas.

Haridus- ja teadusministeerium kinnitas 2017/2018 õppeaastaks viis koolivaheaga. Täiendav kohustuslik koolivaheaeg on järgmisel õppeaastal veebruari lõpus ja kool lõpeb juuni keskel.

2016/2017 õppeaastal ja hiljem oma õpinguid 1. klassist alustanud õpilasi hinnatakse sõnaliselt kuni 3. klassi lõpuni.

Numbrilisi hindeid hakkavad õpilased saama 4. klassis. Tallinna Kunstigümnaasium on praktiseerinud sõnaliste hinnangute andmist keelekümblusklassides seitse aastat. Hinneteta alustamisel oleme näinud õpilastes koolirõõmu säilimist ja klassisisese konkurentsist tulenevate tülide vähenemist ning paremaid omavahelisi suhteid. Tegemist ei ole hinnangutega „väga tubli“ või „hea“. Õpetaja annab õpilasele sisulise tagasiside õpilase arengu kohta – näiteks „Oskad kümne piires liita. Lahutamine vajab veel harjutamist.“.

Alustavad uued klassitüübid inglise/eesti osalise keelekümblusega ja kahesuunaline keelekümbluse klass eesti, vene ja inglise kodukeelega õpilastele.

Kunstigümnaasium on 7. aastase kogemusega keelekümbluskool. Alates sellest õppeaastast soovime keelekümbluse õppemetoodikaga rikastada ka eesti kodukeelt kõnelevaid lapsi.

Info klassides õppimise kohta leiab vastuvõtu alt.

2.-6. klasside õpilased alustasid lugemisprojektiga „Loen 20 minutit iga päev!“

Igal aastal on 9. ja 12. klasside lõpueksamitel, erinevatel tasemetöödel (3. ja 6. klassidel) ning üleminekueksamitel probleemiks funktsionaalne lugemine ehk tekstist aru saamine ja seal oleva infoga edasi toimetamine. Oleme seda teemat erinevatel koosolekutel arutanud ning jõudnud arusaamisele, et vähene lugemus ja selle sisu mõistmine on peamised põhjused, miks õpilastel on raskusi ka igapäevases koolitöös. Külastasin 2016. aasta jaanuaris London King Solomon Academy kooli (riigi poolt rahastatav põhikool ja gümnaasium) ning nägin seal ülekooliliselt toimumas igapäevast kodust lugemisprogrammi. Otsustasin seda proovida ka Tallinna Kunstigümnaasiumis. Plaanisime seda teha nii, et iga laps loeb iga päev kodus 20 minutit ükskõik millist  teksti – loodusõpetuse õpikut, kohustuslikku kirjandust, huvipakkuvat ajakirja, blogisid jne ning ükskõik mis keeles. Pärast lugemist koostab õpilane 3-5 lauselise kokkuvõtte loetud tekstist. Õpilane esitab kokkuvõtte iga päev postkasti garderoobis. Tugipersonal registreerib kokkuvõtted ja loeb need läbi. Kord nädalas helistab tugipersonal (Jelena Kalinina a- klasside, Enely Suiste b-, c- klasside) lapsevanematele, kelle lapsed ei loe iga päev ning selgitavad lapsevanemale lugemise vajalikkust. Parimatele lugejatele ja parimale lugevale klassile on plaanis detsembris ja mais auhindu jagada. Kui laps on haige, siis ta ei pea järele lugema. Kogu protsessi nõrgaks küljeks on see, et õpilased võivad olla kavalad ja esitada samu tekste, mida nad on juba esitanud. Ausus ja vastutus selle ülesande täitmise eest lausub ikka õpilasel. Kui lapsevanem tunneb, et õpilasel ei ole vaja lugeda iga päev ning lugemine ei arenda õpilast ega laienda ta silmaringi, siis ei saa kool lugemist peale sundida.

Puudumiste ja hilinemise põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis.

Vastavalt kooli kodukorrale tohib puududa ja/või hilineda põhikoolis 7 tundi, millele järgneb noomitusega käskkiri direktorilt. Vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, peab kool teavitama lastekaitset, kui õpilane on puudunud üle 20% õppeaastas – seda oleme aastaid ka teinud. Lapsevanem peab põhjendama puudumised samal hommikul, kui laps puudub.

Seoses sellega, et gümnaasium on vabatahtlik, siis sel hetkel, kui õpilane on vastu võetud ja õppima asunud Tallinna Kunstigümnaasiumis, võtab ta endale kohustuse viibida tundides ja õppida. Sellel aastal otsustas õppenõukogu, et gümnaasiumiõpilane tohib puududa põhjusega või põhjuseta igal kursusel 10%. Üks kursus kestab 35 tundi, seega tohib ühe kursuse raames puududa 4 tundi. Kui õpilane puudub ühe kursuse jooksul 5 tundi või  rohkem, siis peab ta sooritama arvestusliku töö kursuse lõpus. Iga kursus lõpeb erineval ajal – kui matemaatika toimub 5 korda nädalas, siis lõpeb see 7 nädala jooksul ning kui füüsikat on kaks korda nädalas, siis see kursus lõpeb 17 nädala pärast. Kui algab uus kursus, on ka uus lubatud puudumiste arv 10%.  Kursuse lõpus tehtav töö on vajalik ka haiguse tõttu puudumiste korral, kuna järgi on vaja õppida igal juhul. Õpetajad arvestavad arvestustöö ülesannete koostamisel puudumiste põhjuseid ja kordi. Näiteks õpilased, kes on puudunud põhjuseta kümme korda, saavad rohkem ülesandeid, kui viis korda haiguse pärast puudunud õpilane. Paratamatult on hetkel veel kõik ained ehitatud üles teadmiste järk-järgulisele omandamisele ehk teadmata eelnevat ei saa ka järgmist teemat õppida. Teeme seda oma õpilaste hea hariduse omandamise heaks!