Kool avatud

E - R 8.00 - 20.00

Tel 661 6891

Kantselei avatud

E - R 8.00 - 16.00

Tel 661 6891

Õppekorraldus

Õppekorraldus Tallinna Kunstigümnaasiumis

    • Tallinna Kunstigümnaasiumis ei helise tunni alguse ja lõpu märguandeks kell. Loe täpsemalt siit!
    • Kunstigümnaasiumi päevakava erineb teiste koolide omast. Loe täpsemalt siit ja siit!
    • Hindame õpitulemusi trimestrite kaupa. Loe täpsemalt siit!
    • Alates 2017/2018 õppeaastast on viis koolivaheaega. Loe täpsemalt siit ja siit!
    • 2016/2017 õppeaastal ja hiljem oma õpinguid 1. klassis alustanud õpilasi hinnatakse sõnaliselt kuni 3. klassi lõpuni. Numbrilisi hindeid hakkavad õpilased saama 4. klassis. Loe täpsemalt siit!
    • Alates 2016/17 inglise/eesti osalise keelekümblusega ja kahesuunaline keelekümbluse klass eesti, inglise ja vene kodukeelega õpilastele. Loe täpsemalt siit!
    • 2.-6. klasside õpilaste lugemisprojekt „Loen 20 minutit iga päev!“. Loe täpsemalt siit!
    • Alates 2018/19 õppeaastast on põhikooli tunniplaanis kord nädalas huvitund. Huvitunni kohta loe täpsemalt siit!
    • Alates 2015/16 õppeaastast toimuvad koolis regulaarselt projektipäevad. Täpsemalt saad lugeda siit!
    • Puudumiste ja hilinemise põhimõtted põhikoolis ning gümnaasiumis. Loe täpsemalt siit!

    Tallinna Kunstigümnaasiumis ei helise tunni alguse ja lõpu märguandeks kell.

    Koolikella helina kaotamise mõte ei ole uudne ning seda rakendatakse mitmetes koolides üle Eesti juba kümneid aastaid. Muudatuse peamiseks põhjuseks on soov, et õpilased võtaksid ise vastutuse õppimise eest. Kui varem kutsus koolikella helin lapsed tundi, siis õpilased hakkasid tundi liikuma alles pärast koolikella helinat ning neid sundis tundi minema ja õppima hakkama väline mõjutusvahend. Koolikella puudumisel vastutab õpilane ise õigeks ajaks tundi jõudmise eest. Seeläbi motiveerib ta ennast ise õppima, sest ta on ise võtnud vastu otsuse tundi minekuks ja sellega ka kohustuse seal tunnis õppida. Sama lugu on tunni lõpetamisega. Teemad ei jää poolikuks ja õpilased ei lahku klassist tunnikella helinaga, vaid siis kui õpetaja lõpetab tunni. Lisaväärtuseks koolikella kaotamisel on analoogkella tundmaõppimine nooremates klassides. Suured kellad on igas koridoris üleval koos uue ajakavaga.

    Kunstigümnaasiumi päevakava erineb teiste koolide omast.

    2015/2016 õppeaastal korraldasime lapsevanemate, õpetajate ja õpilaste hulgas küsitluse kooli alguse, õuevahetundide ja trimestritele ülemineku kohta. Küsitluse tulemusi tutvustasime hoolekogus ja töökoosolekutel. Sooviti õuevahetundi ning seda, et kool algaks hiljem. Alates 2019/20 õppeaastast on põhikoolil õppepäeva algus E ja N 8.30 siis on 75-minutiline paaristund ja T, K, R 8.15. Gümnaasiumi tunnid algavad iga päev kell 8.30, kõik tunnid 75-minutilised ning nende päevakava erineb põhikooli omast. VT ka Ajagraafikud
    Päeva keskel on 40-minutiline õuevahetund, kus 1.-3. klassid peavad õues olema iga päev ja teised võivad olla õues vastavalt oma söögivahetunni kellaaegadele. Kooli territooriumilt õuevahetunnis ei tohi lahkuda. Õuevahetunnis on viis õpetajat, kes peavad korda. Kool on hankinud ka erinevaid mänguasju õuevahetunniks. Kui mõni lapsevanem soovib annetada kooli õuevahetunniks õuemänguasju, siis oleksime selle üle väga rõõmsad. Hetkel on puudu jalgpalle.

    Hindame õpitulemusi trimestrite kaupa.


    Õpetajate töökoormuse vähendamise nimel läksime üle trimestritel põhinevale hindamisele. Õpilane saab kolm korda aastas kokkuvõtliku hinde – 2019/20 õ.-a. põhikoolis 25.11; 09.03 ja 02.06. ja gümnaasiumis 18.11; 02.03; 02.06. Soovisime, et kokkuvõtlike hinnete saamine ei langeks enam samale ajale, kui algavad koolivaheajad, sest veerandi viimased tunnid kippusid olema „tühjad“, kuna hinded olid juba väljas.

    Alates 2017/2018 õppeaastast on viis koolivaheaega.


    Viie vaheaja määramisel on arvestatud, et õppetöö jaotuks võimalikult ühtlase pikkusega perioodideks. Nii jaotubki kooliaasta võrdselt viieks seitsmenädalaseks õppeperioodiks, millele järgneb vähemalt ühe nädala pikkune vaheaeg. Kuni 2017/18 olid kevadised veerandid kooliaasta alguse omadest kümme kuni viisteist päeva pikemad ning võimendasid õpilaste ja õpetajate kevadväsimust. Talvine lisapuhkus kulub ära ja annab võimaluse kuulda tulevikus rohkem kevadrõõmust kui tüdimusest.

    2016/2017 õppeaastal ja hiljem oma õpinguid 1. klassist alustanud õpilasi hinnatakse sõnaliselt kuni 3. klassi lõpuni.


    Numbrilisi hindeid hakkavad õpilased saama 4. klassis. Tallinna Kunstigümnaasium on praktiseerinud sõnaliste hinnangute andmist keelekümblusklassides seitse aastat. Hinneteta alustamisel oleme näinud õpilastes koolirõõmu säilimist ja klassisisese konkurentsist tulenevate tülide vähenemist ning paremaid omavahelisi suhteid. Tegemist ei ole hinnangutega „väga tubli“ või „hea“. Õpetaja annab õpilasele sisulise tagasiside õpilase arengu kohta – näiteks „Oskad kümne piires liita. Lahutamine vajab veel harjutamist.“.

    2016/17 alustasid uued klassitüübid inglise/eesti osalise keelekümblusega ja kahesuunaline keelekümbluse klass eesti, vene ja inglise kodukeelega õpilastele.


    Kunstigümnaasium on 10. aastase kogemusega keelekümbluskool. Alates 2016/17 õppeaastast anname võimaluse keelekümbluse õppemetoodikaga rikastada ka eesti kodukeelt kõnelevaid laste keelt, võimaldades neil õppida emekeele kõrval vene ja inglise keelt läbi keelekümblusmetoodikate.
    Info klassides õppimise kohta leiab vastuvõtu alt.

    2.-6. klasside õpilaste lugemisprojekt „Loen 20 minutit iga päev!“

    Igal aastal on 9. ja 12. klasside lõpueksamitel, erinevatel tasemetöödel (3. ja 6. klassidel) ning üleminekueksamitel probleemiks funktsionaalne lugemine ehk tekstist aru saamine ja seal oleva infoga edasi toimetamine. Oleme seda teemat erinevatel koosolekutel arutanud ning jõudnud arusaamisele, et vähene lugemus ja selle sisu mõistmine on peamised põhjused, miks õpilastel on raskusi ka igapäevases koolitöös. Koolijuht külastas 2016. aasta jaanuaris London King Solomon Academy kooli (riigi poolt rahastatav põhikool ja gümnaasium) ning nägi seal ülekooliliselt toimumas igapäevast kodust lugemisprogrammi. Otsustati seda proovida ka Tallinna Kunstigümnaasiumis. Plaanisime seda teha nii, et iga laps loeb iga päev kodus 20 minutit ükskõik millist teksti – loodusõpetuse õpikut, kohustuslikku kirjandust, huvipakkuvat ajakirja, blogisid jne ning ükskõik mis keeles. Pärast lugemist koostab õpilane 3-5 lauselise kokkuvõtte loetud tekstist. Õpilane esitab kokkuvõtte iga päev postkasti garderoobis. Klassijuhataja registreerib kokkuvõtted ja loeb need läbi. Vajadusel teavitab emaili teel lapsevanemaid, kelle lapsed ei loe iga päev ning selgitavad lapsevanemale lugemise vajalikkust. Parimatele lugejatele ja parimale lugevale klassile jagatakse detsembris ja mais auhindu. Kui laps on haige, siis ta ei pea järele lugema. Kogu protsessi nõrgaks küljeks on see, et õpilased võivad olla kavalad ja esitada samu tekste, mida nad on juba esitanud. Ausus ja vastutus selle ülesande täitmise eest lausub ikka õpilasel. Kui lapsevanem tunneb, et õpilasel ei ole vaja lugeda iga päev ning lugemine ei arenda õpilast ega laienda ta silmaringi, siis ei saa kool lugemist peale sundida.

    Alates 2018/19 õppeaastast on põhikooli tunniplaanis kord nädalas huvitund.

    Huvitundide idee tekkis Tallinna kunstigümnaasiumi õpetajatel pärast külaskäiku Tartu Erakooli. Juba tagasiteel Tallinna oli see üks mõte, mida sooviti meie koolis järgmisel õppeaastal algatada. Esimesed õpetajate mõttetalgud huvitundide teemal olid viljakad – kogunes hulk ideid ja õpetajaid, kes olid valmis huvitunde ellu rakendama.
    Huvitundide algatamise üks peamisi põhjusi oli lisaks õpilaste motivatsiooni tõstmisele ka see, et õpilane leiaks endale valdkonna, mis teda päriselt huvitab ja millega ta saab süvendatult edasi minna. Vastavalt Tallinna linna huvitegevuse koondaruandele oli Põhja-Tallinnas, kus meie kool asub, õpilaste kaasatus huviringides Tallinna madalaim. Teadsime ka, kui keeruline on pakkuda välja huviringe, mis tekitavad õpilastes soovi pärast õppetööd veel kooli jääda.
    See eeldas huvitundide sisseviimist tunnijaotusplaani, sest huvitunnid on õppekoormuse osa ja õpilaste nädalakoormus ei tohi ületada etteantud normi. Lisaks leppisime kokku üldised põhimõtted:
    • huvitunni õppesisu vastavus kooli õppekavale,
    • lähtumine kooli põhiväärtustest,
    • juhindumine üldpädevustest ja läbivatest teemadest,
    • tagasiside andmine ja hindamine (arvestatud või mittearvestatud).
    Hindamise põhimõtteid selgitab õpetaja õppeperioodi alguses sarnaselt teiste õppeainetega. Hinnata saab nii õpimappi, tunnis kaasa töötamist, praktilisi töid vm.
    2018/19 õppeaasta sügisel haarasidki meie õpetajad initsiatiivi ja pakkusid välja huvitunde, mida nad soovisid läbi viia. Ideega tulid kaasa kõik meie koolis õpetavad õpetajad, pakkudes välja mitmesuguseid huvitundide teemasid. Otsustavaks kujunes, kui palju oli ühes kooliastmes sarnaseid huvitunde ja milline oli õpetaja tunnikoormus.
    Huvitunde on meil eri valdkondadest: muusika, liikumine, kunst, meisterdamine, mõttemängud, keeled, sh prantsuse ja viipekeel, STEM-valdkond (programmeerimine, robootika, matemaatika, katsed jne), emotsionaalsete oskuste arendamine ehk suhtlemisoskused, teater, bänd jne.
    Huvitundide valik on koostatud kooliastmepõhiselt ehk ühes tunnis võivad koos õppida eri vanuses ja eri klasside õpilased. 1.–3. klassis pakutakse 14, 4.–6. klassis 15 ning 7.–9. klassis 13 huvitundi. Seega peaks huvitavat leidma endale igaüks! Kõige populaarsemateks huvitundideks on osutunud keeled (prantsuse keel; viipekeel; inglise keel), võrkpall, bändi ja heategevuse huvitund. Samuti pakkusid õpilastele huvi robootika, savi ning paberi- ja kartongitööd. Just nende huvitundide nimekirjad täitusid registreerimise avamisel kõige kiiremini ning trimestri lõpus kogutud tagasiside oli väga hea.
    Iga trimestri alguses valib õpilane endale uue huvitunni, nii saab õpilane tegeleda õppeaasta jooksul kolme erineva teda huvitava asjaga ja nii leida lõpuks ainult temale sobiv huviala ning sellega siis süvitsi edasi tegeleda.
    Huvitunde koordineerib lõimija Kadri Killing kadri.killing@koplikool.ee

    Alates 2015/16 õppeaastast toimuvad koolis regulaarselt projektipäevad.

    Õpetajate koostöö ja klassiülese õppe hea näide on ka koolis regulaarselt toimuvad projektipäevad, mille maht on aasta-aastalt suurenenud – käesoleval õppeaastal toimuvad projektipäevad kolm korda (novembris, veebruaris ja mais), iga kord kolmel järjestikusel päeval. Projektipäevade eesmärk on anda õpilastele võimalus valida õppesisu vastavalt oma huvidele kooliastme lõikes ning kolme päeva jooksul projekti teemaga süvitsi tegelda. Projektipäevad on ellu toodud sel põhjusel, et õpilased saaksid süvendatult tegeleda valdkonnaga, mis neid huvitab, sest neil on võimalus valida erinevate projektide hulgast endale sobivaim. Iga projekt soodustab ka vastava kooliastme õpilaste õpiväljundite saavutamist ning erinevate üldpädevuste arendamist. Kõik projektid lähtuvad oma olemuselt kooli põhiväärtustest – loovus, avatus ja koostöö!
    Projektipäevade plaanid valmivad enamasti õpetajate koostöös ning lõimivad seega eri õppeainete õpitulemusi. Nii ei jää projektipäevadel mitte tunnid ära, vaid õppetöö toimub teises formaadis või keskkonnas ning klassiruumis omandatud teadmised rakendatakse igapäevaellu. Projektipäevade lõpus esitlevad õpilased oma kooliastme kaaslastele valminud projektitulemusi. Järgnevatel õppeaastatel on plaanis projektipäevade mahtu veelgi suurendada, pikendades projektidega tegelemise perioodi tervele nädalale.
    Projekte koordineerib lõimija Kadri Killing kadri.killing@koplikool.ee

    Puudumiste ja hilinemise põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis.

    Vastavalt kooli kodukorrale tohib puududa ja/või hilineda põhikoolis 7 tundi, millele järgneb noomitusega käskkiri direktorilt. Vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, peab kool teavitama lastekaitset, kui õpilane on puudunud üle 20% õppetundidest õppeperioodis – seda oleme aastaid ka teinud. Lapsevanem peab põhjendama puudumised samal hommikul, kui laps puudub.
    Seoses sellega, et gümnaasium on vabatahtlik, siis sel hetkel, kui õpilane on vastu võetud ja õppima asunud Tallinna Kunstigümnaasiumis, võtab ta endale kohustuse viibida tundides ja õppida. Sellel aastal otsustas õppenõukogu, et gümnaasiumiõpilane tohib puududa põhjusega või põhjuseta igal kursusel 10%. Üks kursus kestab 35 tundi, seega tohib ühe kursuse raames puududa 4 tundi. Kui õpilane puudub ühe kursuse jooksul 5 tundi või rohkem, siis peab ta sooritama arvestusliku töö kursuse lõpus. Iga kursus lõpeb erineval ajal – kui matemaatika toimub 5 korda nädalas, siis lõpeb see 7 nädala jooksul ning kui füüsikat on kaks korda nädalas, siis see kursus lõpeb 17 nädala pärast. Kui algab uus kursus, on ka uus lubatud puudumiste arv 10%. Kursuse lõpus tehtav töö on vajalik ka haiguse tõttu puudumiste korral, kuna järgi on vaja õppida igal juhul. Õpetajad arvestavad arvestustöö ülesannete koostamisel puudumiste põhjuseid ja kordi. Näiteks õpilased, kes on puudunud põhjuseta kümme korda, saavad rohkem ülesandeid, kui viis korda haiguse pärast puudunud õpilane. Paratamatult on hetkel veel kõik ained ehitatud üles teadmiste järk-järgulisele omandamisele ehk teadmata eelnevat ei saa ka järgmist teemat õppida. Teeme seda oma õpilaste hea hariduse omandamise heaks!

Tallinn.ee